Paar viimast nädalat oleme pakkunud käitumisabi teenust West Highland terjerile nimega Archie. Iseloomult on ta rahulik ning sõbralik koer, kuid tema suurimaks probleemiks oli agressiivsus teiste koerte vastu. Kokku saamine meie vahel toimus juhuslikult sedasi, et olime just liikumas jalutuskäigult koju, kohtusime maja ees ning Archie käitus Iti ja Zakki vastu agressiivselt. Elisele ei andnud see olukord südamele rahu ning ta läks omanikule abi pakkuma. Veidi aega rääkisime, numbrid said vahetatud ning peale treeningkava kokkupanemist olidki meil ühised plaanid paigas.

Esimesel kohtumisel tutvustasime omanikule jalutusrihma. Selle peamisteks eelisteks on see, et peremehel on täielik kontroll oma koera üle ja vajalike korrektsioonide andmine on väga lihtne. Vahetasime Archie traksid jalutusrihma vastu ja alustasime treeninguga. Meie arvates kõige parem viis oma koera käitumist muuta on reaalsed olukorrad, mis võivad juhtuda meie kõigiga igapäevaselt. Sellel hetkel oli eesmärgiks, et jalutame kõik rahulikult koos ning kui möödume teisest koerast hindame Archie kehakeelt ja seisundit. Kui ta teisele loomale ei reageeri, ei ründa ega ähvarda, siis jätkame rahulikult kõndimisega. Juhul kui ta pöörab tähelepanu võõrale koerale, siis anname vastavalt tema välja suunatud energiale korrektsiooni läbi rihma. Korrektsioon peab alati olema emotsioonitu, mitte pahatahtlik ja juhtiv.  Eelkõige on selle mõtteks anda koerale teada: „See teine loom ei ole ohtlik ja me ei pea temast välja tegema, kõnnime edasi.“ Üllatavalt reageeris Archie uuele rihmale ja olukorrale väga hästi. Möödusime umbes kümnest koerast ning nendest ainult ühele ta reageeris. Just siis saimegi tema perenaisele näidata, mida antud olukorras teha ja kuidas seda ennetada.

Kujutame ette, et koera mõistus on nagu klaas, mis on täidetud veega ja vesi on agressiivsus. Omaniku eesmärk peab olema alati kraan kinni keerata enne, kui see täitub, sest kui klaas on juba täis on seda palju raskem lahendada kui ennetades. Kui me näeme, et koer märkab teist looma, olgu selleks koer, kass või orav, peame koheselt hindama, mis seisundis me oleme. On tassi langenud alles esimesed paar tilka? Või on klaas juba täitunud? Tähtis on eelnevalt reageerida, kuna koerad keskenduvad lõhnale ja energiale. Kui ta on juba klaas täis seisundisse viidud, siis ta ei keskendu enam kuulmisele. Võime karjuda, lausa röökida, et lõpeta ära, kuid temale on see tähtsusetu. Sellepärast ongi oluline asjadele varaselt reageerida, et nende mõistus ei jääks lukku.

Teisele harjutusele võtsime appi ka Zakki. Kuna nende esimene omavaheline kohtumine oli olnud pingeline, oli hea võimalus tundeid maandada, minnes koos jalutama.  Ja loomulikult kuna Zakk on veel kutsikas ja siiani domineeriva iseloomu märke pole näidanud oli see hea esimene samm.  Kohtumine, üksteisest möödumine, koos jalutamine ja lõpuks kõrvuti jalutamine, kõik selle saavutasime poole tunni jooksul ja Archie energia oli väga hea.

Lühidalt kokkuvõttes Archie agressiivne käitumine oli tingitud sellest, et ta kaitses enda omanikku. Tore oli näha seda, et tema perenaine on väga hea energiaga inimene, kes soovib oma loomale parimat ja koer hoolib ning austab teda väga. Lisaks ka see, et ta võttis meie pakkumise vastu ja aitas enda looma. Paljud inimesed lepivad halva olukorraga ja mõtlevad selle endale heaks, kuid see ei vii kuhugi ning käitumine võib muutuda veel hullemaks. Sellepärast ongi oluline et iga loomaarmastaja saab ja tahab anda enda lemmikule turvalise ja stabiilse keskkonna. Oma karja kaitsmine on koerte väga tugev instinkt ja ei olnud haruldane olukord, et loom nii käitub. Archie vajas just seda, et tema perenaine võtab karjajuhi rolli ja pakub loomale usaldust, andes mõista, et teised loomad ei ole neile ohtlikud ja omanikku pole vaja kaitsta.

Suured tänud nii Archile kui ka perenaisele Margitile!