Kui tihti juhtub selline olukord, kus sa annad koerale käskluse “Istu” ning pead seda kordama uuesti ja uuesti enne, kui koer käskluse täidab? Veel halvem on olukord siis, kui koer teeb midagi sellist, mida ei tohiks ning sõna “EI” peale on tal kõrvad justkui lukus… Miks koerad nendel hetkedel tähelepanu ei pööra?
NINA – SILMAD – KÕRVAD
Kõik koerad sünnivad kuulmiseta ja nägemiseta. Ainus asi, mis neil ümbritsevat maailma tajuda võimaldab on nende nina. Võrreldes inimestega on koera haistmine 40 korda tugevam seega ei tasu imestada, miks koer pigem uurib jalutuskäigu ajal murututikest või puud selle asemel, et omaniku kõrval jalutada. Koerte ninad on tõeliselt hämmastavad, nad suudavad isegi aega tajuda lõhna järgi. Peale pikka tööpäeva on alati koer ukse juures ootamas omanikku, samuti kui üks pereliige on kodus, siis on näha kui koer “valmistub” puuduva liikme koju tulekuks. Kuidas nad seda teevad? Selgitus on üsna lihtne! Nad tunnevad, kui pereliikme lõhn on hakanud kaduma ja õpivad selgeks, mis määral peab kodus veel lõhna alles olema kuni nad saabuvad taas koju. Isa või ema tuleb koju siis, kui on NII palju lõhna järgi. Seega saame kasutada koerte nina alati esimeseks abivahendiks, et õpetada selgeks uusi ülesandeid ja käsklusi.
Edasi liigume silmade juurde. See on punkt, mida paljud koeraomanikud jätavad vahele ja liiguvad treeningutega kohe kõrvade juurde. Kui koer on õppinud selgeks näiteks istumise või lamamise maiusega, siis järgmine samm peaks olema käemärgi õpetamine. On võimalik õppida käemärke erinevatelt treeneritelt ning õpetada samamoodi oma koerale, kuid võib ka täiesti vabalt olla loominguline ning õpetada selgeks täpselt sellised märgid nagu endale meeldib. Ainus asi, mida tasub jälgida on see, et käemärgid ei oleks omavahel liiga sarnased, muidu võib koer sattuda segadusse ja teha ühe käskluse asemel teist.
Ei kulu kaua aega, kui saad lisada juurde ka sõna. Kui koer on käemärgiga kaks korda käskluse ilusti sooritanud, siis kolmandal korral võib lisada juurde ka sõna. Samuti ütle peale käsklust juurde ka julgustav lause näiteks: “Tubli istu!” või “Tubli lama!”, sedasi jääb käsklus koerale paremini meelde ja tulemusi on palju kergem saavutada.
Aga ikka, miks mu koer ei kuuletu mulle kohe, kui ma käskluse annan? Sõnal on jõud. Samuti kui tihti sa midagi ütled või kordad mõjutab seda, kui tõsiselt koer seda võtab. Kui sa annad koerale käskluse ning sa jõuad seda korrutada ja korrutada enne kui ta sulle tähelepanu pöörab ja saab ikka maiust, siis miks ta peaks seda esimesel korral tegema? Las emps muliseb seal, ma natuke uurin enne ringi ja siis lähen võtan snäkki ka, no eks istun korra, vahet pole, tegelen enda asjadega kohe edasi. Sellises olukorras koer ei väärtusta käsklust, sest tulemus on ikka lõpuks sama. Kujuta ette, et koolis saaks igas kontrolltöös viie ilma pingutamata, lisad lihtsalt paberile enda nime ja hinne käes. Miks vaja pingutada? Seega korda käsklusi ainult siis, kui koer jääb segadusse, peaaegu täidab ülesande, kuid see jääb pooleli. Sellisel juhul tõstad sa sõna väärtust.
Kui koera üldse ei huvita ka see, kui ka maiused on mängus ning ikka tahab tegeleda teiste asjadega, siis on aeg tõsisemaks treeninguks. Akadeemia jooksul tõstame alati koera kuulekust ning aitame luua aktiivse suhtluse omanikuga. Ehk kui jääd jänni, kirjuta meile!